Valimisliit ei ole erakond, see ei sea maailmavaatelisi piiranguid ning koosneb kohalikus kogukonnas elavatest aktiivsetest inimestest, kes soovivad kandideerida volikokku. Keila linnavolikogus on kokku 21 kohta.

Mis eristab valimisliitu erakonnast?

• Valimisliit ei esinda üht konkreetset maailmavaadet – see võimaldab koondada erinevate huvide, vaadete ja oskustega inimesi, kes ei soovi erakonda astuda, kuid tahavad anda oma panuse kodukoha arengusse.
• Põhineb kohalikel vajadustel. Liidul puudub riiklik struktuur ning fookuses kodukoha ja selle konkreetsete probleemide lahendamine.
• Kogukondlik rahastus. Erakonnad saavad riigilt toetust ja kasutavad seda oma ideede levitamiseks. Valimisliidud toetuvad liikmete isiklikele annetustele.

Valimisliidud saavutasid viimastel kohalikel valimistel suure toetuse

2021. aasta kohalikel valimistel andsid Eesti valijad väga selge sõnumi. Valimisliidud said üle Eesti 24,3% kõikidest häältest – valimisliite edestas kõigest 0,1%-ga üle-Eestilises arvestuses Keskerakond, kolmanda koha väärilise häältesaagi tõi Reformierakond ehk 17,3% (https://kov2021.valimised.ee/et/election-result). Maakondlikult olid valimisliidud kõige tugevamad Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga ja Võru maakondades.

See näitab üha kasvavat usaldust valimisliitude suhtes neilt inimestelt, kes otsivad kohalikku, mitte parteikeskset juhtimist ja panustamist kodukoha arendamisel.

Omavalitsuse tasandil on paljud inimesed väsinud loosungitest ja lubadustest, mida valitsuserakonnad täita ei suuda ja soovivad lihtsalt, et asjad saaks kodukohas tehtud. Just valimisliitudes on need inimesed, kes oma igapäevatöö kõrvalt südamest soovivad tuua muutust ja panna omavalitsused inimesi teenima, mitte vastupidi.

Valimisliitudel on Eesti demokraatias oluline roll, selle kaudu saavad kohalikud inimesed sisuliselt kaasa rääkida kohalikes otsustusprotsessides. Liidud ühendavad teotahtelisi kohalikke inimesi, pakkudes alternatiivi erakondlikule poliitikale.